Teha koolipersonalile tutvustus ning koolitused, kuidas kooli jaoks uut tarkvara ning riistvara kasutada ning kuidas õpilasi vajadusel juhendada.
Praktiline kogemus Tallinna haridusasutustes 2014-2015 õ.-a. näitas, et selline lähenemine ei toimi. Stsenaariumiga on vaja saada kinnitust, et inimesed ka päriselt nõus on, omaks võtavad, toime tulevad uue tarkvaraga. Selleks tuleb kirjeldada tegevused, mille käigus need asjad saavutatakse. Lihtsalt jutustamisega paraku seda ei saavuta. Lisateavet leiab tehnoloogiavahetuse peatükist.
Tihti aga pole haridusasutustes aega tegeleda ja nii tehakse kiiruga ära ja tulemus on, et inimesed ei võta omaks ja kasutavad näiteks oma isiklikku arvutit töö juures, kus neil on harjumuspärane tarkvara. Siin on vaja inimesi reaalselt aidata, et nad tuleksid toime nii otsustamisega kui kasutamisega. Lisateavet leiab tehnoloogiavahetuse peatükist.
Selleks, et paika panna stsenaarium, tuleb teha ka mõjutegurite uuring. See annab selguse, mis täpsemalt mõjutab inimeste tarkvaravalikuid ning võimaldab seeläbi kavandada ka tarkvaravahetuse stsenaariumi reaalsed tegevused.
Üks osa stsenaariumist on muidugi koolitus ja seal on oluline, et õpetamise metoodika oleks loogiline ja mitte mehhaaniline. Lisaks on oluline, et õpetatakse põhimõtteid ja mitte konkreetset tarkvara, nt vabavara. Kuna siiski inimesed on enamasti varasemalt omandanud teadmised mehhaanilisel viisil, siis tuleb esmalt õpetada neid loogiliselt õppima, et nad kramplikult ei püüaks kõike mehhaaniliselt talletada vaid võtaksid asju loogiliselt, mis on ~25x tõhusam õppimine võrreldes mehhaanilisega. Kuid koolitus tuleb alles siis kui inimesed on reaalselt ISE otsustanud valida vabavara ja tahavad seda kasutama hakata. Kuid nagu mainitud, siis tihti ei jõuta selle otsustamiseni kuna ei anta aega ega kavandata neid tegevusi.
Kui inimesed oskavad loogiliselt tarkvarakasutust omandada,
Tihti arvatakse, et tuleb ikka ette anda need tegurid, kriteeriumid, mis otsusi mõjutavad. Muidugi on lihtsam vastata kui tegurid on ette antud. Kuid siin on suur oht, et me ei saa teada tegelikke tegureid vaid valitakse ära etteantute hulgast. Eks muidugi tuleb aru saada, et inimesed ei ole tarkvara tegurite alusel valinud - vähemalt ei teadvustata seda endale. Siin võib olla kasulik ka eelnev intervjueerimine või viiagi see uuring läbi intervjuuna, millena RGT metoodika ka algselt mõeldud on. Või siis viia läbi mitmes etapis, kus esimeses küsitakse tegurid ja teises nende kaalud ehk tähtsus.
Veel küsitakse tihti kas-küsimusi, mille vastuseks on ei või jah. Samas need tulemused ei anna selgust mõjutegurite osas.
Tihti ka küsitakse eelistusi, mis samuti ei anna selgust mõjutegurite osas. Küll annab see taustateavet, mida kasutatakse ehk siis mida eelistatakse. Tarkvaraeelistuste väljaselgitamine võiks olla osa tarkvaravahetuse stsenaariumist, kus leitakse neile sobivad vabavaralised analoogid.
Teinekord uuritakse ka tegureid, mis häirivad kasutajaid erinevate tarkvarade juures. Kuigi see peegeldab, mis on valesti, ei anna see tegelikult selgust, mis kriteeriumite, tegurite alusel tarkvara valitakse. Ilmselt ei ole tarkvaravaliku aluseks mitte need tegurid, mis on valesti. Tihti leiab ka vastuolu kasutuseelistuste ja mõjutegurite vahel - näiteks ebaturvalisus, tootjalukustus küll häirib ent ometi kasutatakse ebaturvalist ja tootjalukustusega tarkvara…
Tulenevalt mõjutegurite uuringust saab hakata ka kavandama tarkvaravahetuse stsenaariumit.
Kui aga on seminaritöö tehtud fiktiivselt, siis on keeruline siin ise midagi välja mõelda.
Seda tihti ei jõuta teha, eriti kui seminaritöö on fiktiivselt ja mitte reaalselt mõnda haridusasutust uurides tehtud.
See uuring annab kinnitust tarkvaravahetuse stsenaariumile, kas see oli õigesti tehtud. See omakorda annab kinnitust mõjutegurite uuringule, kas see oli õigesti tehtud.
Muidugi kõige suurem kinnitus on reaalne elu ise - kas päriselt ka inimesed vabavara igapäevaselt kasutavad ning sellega toime tulevad.