Autor: Edmund Laugasson
2018, täiendatud 2020, 2022
Tarkvara on üks osa tänapäeva tehnoloogiatest. Seetõttu võib tehnoloogiavahetust nimetada ka tarkvaravahetuseks. Tarkvaravahetuse osas oleks vaja kaasata kogu personal otsustusse. Vastasel korral võetakse seda kui juhtkonna otsust ja ei lepita sellega nii hästi kui see oleks kogu personali osalusel tehtud otsus. Vaja on teha teadlik (neutraalselt, tehniliselt argumenteeritud) valik.
Veelgi hullem on kui tuleb keegi välisekspert ja ütleb, mida kasutada. Siis on keegi väljast tulnud oma asja peale suruma. Kusjuures tasulist omandvara tootvad ettevõtted (nt Microsoft) just nii ju teevadki - sisuliselt dikteerivad välismaised tarkvaraettevõtted, mida meie siin kasutama peaksime. Kuid seda tehakse osavalt nii, et see ei tundu pealesurumisena vaid võimalusena. Tänapäeva marketingi üks kuldlause on: ei tohi ületada valuläve. See kehtib ka tarkvaramaailmas tasulist tarkvara vaikselt ja märkamatult peale surudes. Teine marketingi kuldlause: vajadused tuleb luua. Näiteks tootjalukustuse kaudu tekib "märkamatult" vajadus MS Office'i järele. Seda nimetatakse tihti ka "kaasajastamiseks" kui MS Office'i uusi versioone osta tuleb.
Kui kaasatakse kogu personal siis võetakse seda kui enda otsust ja mitte juhtkonna või kellegi teise poolt pealesurutuna. Kui öelda kellelegi, et Linux ei ole keerulisem Windowsist siis igaüks ju ise teab, mismoodi sellega on. Kõik, mis teistsugune ja võõras, on keeruline. Juhtkond võib seda rääkida aga personali jaoks on see ikkagi keeruline. Seda peamiselt just seetõttu, et varasemad teadmised on omandatud mehhaaniliselt. See on hinnanguliselt umbes 25x aeglasem kui loogiline õppimine. Seega võib ette kujutada kui vaevaline on sellisel juhul tehnoloogiavahetus kui teadmised tulevad mehhaaniliselt. Kui aga töötajad ise võtavad vastu otsuse siis nad lepivad oluliselt paremini selle keerulisusega. Keeruline on siis kui ei oska - ükskõik kui lihtne poleks. Lihtne on siis kui oskad, ükskõik kui keeruline poleks. See on oskamise paradigma.
Ehk siis kõik algab sellest, et kaardistatakse olemasolevad IT probleemid. Seejärel vaja võtta vastu otsus - kas soovitakse olukorda paremaks muuta. Kui jah siis on võimalik edasi minna. Vastasel korral ei ole mõtet edasi rääkida kui olemasoleva olukorraga rahul ollakse.
Seejärel tuleb kogu personaliga arutada võimalikud lahendused tekkinud probleemidele. Vajadusel kaasatakse ka väliseksperte. Kuid siin tuleb olla sellega ettevaatlik, et väliseksperdid ei hakka arutelu kallutama neile soodsate lahenduste suunas.
Arutelu käigus peab personal ise jõudma arusaamisele, et milline tehnoloogia reaalselt neid vajadusi katab, mis neil on. Kui jõutakse arusaamisele, et vaba vara ja avatud ja patenteerimata failivormingud on see jätkusuutlik ja sobiv lahendus olemasolevate IT probleemide lahendamiseks, sh maksmise nõiaringist väljapääsemiseks, siis on see teadlik valik. Kui aga lähtutakse emotsioonist, nt "päris maailm kasutab ju Microsofti", "kasutame seda, mida teisedki", jne siis ei ole see tegelikke vajadusi arvestades tehtud otsus. Päris maailm kasutab erinevat tarkvara ja ennekõike tuleb lähtuda reaalsetest vajadustest. Raha ei taga kvaliteeti ja siin on veel muidki argumente, mida jälgida. Näiteks haridusasutustel ja tegelikult avalikul sektoril tervikuna ei teeks paha uurida http://www.gnu.org/education/ materjale, näiteks http://www.gnu.org/education/misc/rms-education-es-translation-to-en.txt
Sageli on levinud eksiarvamus, et kui ei maksa tarkvara eest siis maksad tehnilise toe eest. Seda arvamust levitavad need kes õpivad tarkvara mehaaniliselt kasutama ja igasugune muudatus tähendab nende jaoks uuesti õppimist ja seeläbi ka ohtrat tehnilise toe kasutamist. Tegelikkuses aga vabavara puhul ei sõltuta enam kellestki ja piisab loogilisest metoodikast teabe omandamisel ja seejärel väheneb oluliselt ka vajadus tehnilise toe järele kuna kasutajad muutuvad oluliselt teadlikumaks. See ei tähenda tehnikuks muutumist vaid pigem loogilist arusaamist näiteks rippmenüüde loogikast ja programmide kasutajaliidestest üldisemalt. Oluline on vältida õpitud abitust - see on küll üks kasutegur, mis vabavaraga kaasneb. Kui muidugi koos vabavaraga ka loogiliselt õppima õpetatakse.
Arutelu tuleb suunata selliselt, et kogu personal teadvustaks IT-probleemide tegelikku tausta organisatsioonis, ettevõttes. Näiteks mis asi on tootjalukustus, miks ta eksisteerib ja kuidas mõjutab tarkvarakasutust nii organisatsioonisiseselt kui ka koostöös partneritega. Ilmselt saadakse aru, et tootjalukustus on probleem ning seda tuleb vältida.
Seejärel tuleb jõuda ühisele arusaamisele kogu personaliga, mis on see parim viis tootjalukustusest jt organisatsioonis valitsevatest IT probleemidest vabanemiseks. Mitte kõik IT probleemid ei seondu kasutatava tarkvaraga. Ka siin dokumendis allpool on selgitatud näiteks õpetamise metoodika mõju tarkvara kasutamisele. Kuid probleeme tuleb käsitleda terviklikult ja leida see sobiv ökosüsteem kus võimalikud probleemid oleks viidud miinimumini.
Kasutades vabavara ei tähenda, et probleeme ei oleks ega tuleks. Seda tuleb ka teadvustada. Oluline on ka see kuidas probleeme käsitletakse ja lahendatakse. Eks seda tuleb ka pidevalt analüüsida - kas IT probleemide hulk väheneb ja kas soovitud probleemid on lahenenud ning teha süsteemis vajadusel muudatusi. Nii mõnigi kord on vaja arendada ka IT spetsialistide teadmisi, mitte ainult kasutajaid.
Kõige olulisem on analüüsida probleemide põhjusi. Tarkvara ökosüsteemi muutmine tähendab muutust ka halduse poolelt. Praktikas üldiselt suudetakse ~3x rohkem masinaid ära hallata keskselt vabavara puhul 1 inimese poolt võrreldes tasuliste süsteemidega (Tallinna vabavara pilootprojekti kogemus 2014-2015). Seda just seetõttu, et vabavaraliste süsteemide puhul on keskne haldus hästi toetatud ja vastavad süsteemid juba olemas - neid on vaja vaid organisatsiooni vajadustele vastavalt seadistada. Vabavaralised süsteemid toetavad ka üksiku masina tasandil kogu süsteemis kasutatava tarkvara keskset uuendamist tänu kesksete varamute süsteemile. Samuti võimalusele ise luua organisatsiooni enda varamu tarkvara jaoks, mida muidu varamute kaudu ei pakuta. Samuti on olemas kasutajate keskne haldus.
Levinud on ka arvamus, et vabavara spetsialiste pole saada ja olemasolevad küsivad kõrgemat hinda. Üldiselt IT-spetsialisti tunnihind ei sõltu tarkvarast, mida kasutatakse. Vabavara spetsialistide vähesus on paljuski tingitud ka nõudlusest ja see on pidevas muutuses. Kui me aga räägime päris IT spetsialistist kes on asjad ära õppinud loogilise meeldejätmise alusel siis tuleb ka läbi ja lõhki tasulist tarkvara tundev IT spetsialist toime ka vabavaraga. Näiteks on Telia Eestis olemas Linuxi kliendilahenduste osakond, millest vähe teatakse, kuna ettevõte ei reklaami seda aktiivselt - arvatakse, et turg ei vaja. Samas tegelikult on see vajadus olemas kuid ei teadvustata veel. Seega tasub IT-ettevõtetest küsida tuge ka vabavarale. Näiteks ka Tallinna haridusasutusi haldav ATEA on suuteline väidetavalt haldama Linuxiga töökohti sarnaselt Teliale. Neid ettevõtteid on teisigi.
Levinud on ka arvamus, et kui makstakse siis saadakse hea tarkvara. Ehk et ega siis head tarkvara tasuta saa. Kuid unustatakse ära, et ega maksmine garanteeri kvaliteeti. Pigem on siin taga hoopis teine asi. Nimelt kui makstakse siis on võimalik seda kedagi teist süüdistada kui midagi ei tööta või mingid muud probleemid. Samas kui on vabavara ehk siis saab jäädavalt tasuta siis ei ole seda kedagi teist süüdistada. Muidugi on võimalik ka vabavara puhul selle haldamine teenusena sisse osta ja harjumuspärast hoiakut jätkata. Kuid vabavara puhul ei tuleks seda isetegemist võtta mitte kohustusena vaid võimalusena. Kui suletud ja tasulise tarkvara puhul ei ole tänu selle suletusele võimalik midagi ise teha siis vabavara puhul on. Muidugi ka tasulise tarkvara puhul suudeti seda ise hallata - ei ole siin erand ka vabavara. Vabavara on samuti võimalik haldama, kasutama õppida ja materjale on internetis piisavalt. Samuti leiab ka erinevaid koolitusi vabavara osas piisavalt. Alati võib nuriseda, et kõike ei kanta kandikul ette ja peab ise liiga palju vaeva nägema. Olgem ausad - ka tasulise tarkvara kasutamist tuli õppida ja midagi ei tulnud iseenesest.
Levinud müüt on ka hea tugi omandvara puhul ja olematu tugi vabavara puhul. Siiski enamus juhtudel tuleb ise hakkama saada ka omandvara puhul ja ei tule see tarkvaratootja probleeme lahendama - isegi kui on tarkvaralitsents ostetud. See oleneb väga palju ka probleemist - kui see on vähegi seotud kolmanda osapoole tarkvaraga siis ei tegeleta enam sellega. Siis on juba vaja eraldi IT-firma teenust kes suudab ära katta erinevate tootjate programmide tehnilise toe. Sellised ettevõtted on üha enam juba täna võimelised ka vabavara programmidega toime tulema. Samas on vabavara oskavaid firmasid ka täna olemas juba piisavalt ja mitmete Linuxi distrote valmistajad pakuvad täiesti korralikku tuge. See on sageli tasuline kuid on ka kogukonnapõhine tasuta tugi internetis. Eks tugiteenus tekib vastavalt nõudlusele. Kui varasemad teadmised on omandatud loogilistel alustel ja enamus juhtudel tullakse ise toime või siis leitakse internetist tasuta kogukonnalt abi siis pole ka erilist vajadust tasulise teenuse järele.
Selline ühine otsustamine ei ole mitte ainult IT-ga seotud vaid kehtib kõikide valdkondade kohta.
Olemasolevatele omandvaralistele programmidele aitab vabavaralisi analooge leida see peatükk.